Kui oled kunagi vaadanud endast tehtud fotosid ja mõelnud: “Ma ei näe üldse hea välja…”, siis tea, et sa ei ole üksi. Paljud inimesed on omaenda fotode suhtes märksa kriitilisemad kui teiste puhul. Fotograafid puutuvad igapäevaselt kokku klientidega, kes kahtlevad: „Kas see on ikka parim, mis ma välja näen?“ või isegi ütlevad: „Minust ei saa lihtsalt häid pilte.“
Aga kas see on tõsi? Või räägib meiega lihtsalt enesekriitika?
Mis on enesekriitika – ja miks see võib eksitada?
Enesekriitika on osaliselt loomulik ja isegi kasulik – see aitab meil areneda, märgata detaile ja püüelda parema suunas. Kuid kui see muutub liialt valdavaks, võib see muutuda takistuseks – eriti visuaalses eneseesitluses nagu fotograafia puhul.
Plussid:
- Aitab inimestel olla teadlik oma soovidest ja eelistustest (nt mis nurk, rõivastiil või meik neile paremini sobib).
- Võib tõsta teadlikkust sellest, kuidas ennast paremini esitleda.
- Soodustab dialoogi fotograafi ja kliendi vahel, kui see on konstruktiivne.
Miinused:
- Enesekriitiline inimene näeb sageli ainult „vigu“, mitte üldpilti.
- Võrdleme end teistega, teadmata nende tausta, poosi, meiki või valgustust.
- Me ei näe end kunagi nii, nagu teised meid näevad – me näeme end sageli moonutatud filtri kaudu.
- Võime jääda heast pildist ilma lihtsalt sellepärast, et “me meeldime iseendale liiga harva”.
Miks me iseend fotodel sageli ei tunne?
Uuringud on näitanud, et inimesed eelistavad enda peegelpilti, mitte fotot, sest me oleme harjunud nägema oma nägu teises suunas. Kui foto ei klapi meie peas oleva kuvandiga, tekib dissonants ja tunne, et midagi on valesti. Samuti suudame endalt leida mikrodetaile, mida keegi teine kunagi ei märka – näiteks kortsukese, silmajoone, lõuajoone vms.
Kuidas usaldada fotograafi – ja iseennast?
Professionaalne fotograaf näeb tervikpilti: valgust, kompositsiooni, kehahoiakut, emotsiooni. Fotograaf ei vali pilti, kus klient näeb väsinud või ebakindel välja – eesmärk on alati tuua esile inimese parim versioon.
Kui klient ütleb: „Kõik pildid on halvad“, siis on fotograafina oluline kuulata, aga ka selgitada: vahel räägib piltide kohta rohkem vaataja sisemine hääl kui objektiivne reaalsus. Sama pilt, mis täna tundub „halb“, võib homme tunduda üllatavalt hea – pärast väikest distantsi ja vähem emotsiooni.
Lahendused ja soovitused enesekriitika vähendamiseks fotodel:
- Anna endale aega. Ära vaata pilte kohe peale pildistamist emotsiooni pealt. Vaata neid järgmisel päeval – rahuliku pilguga.
- Usalda professionaali. Fotograafil on oskus ja kogemus näha seda, mida sa ise ehk ei märka.
- Leia, mis sulle meeldib. Igas sessioonis on hetki, kus silm särab või kehahoiak on loomulik – leia vähemalt 1-2 lemmikut, mitte ainult vigu.
- Õpi iseennast paremini tundma. Harjuta poseerimist, peegli ees liikumist, näoilmeid – see pole edevus, vaid eneseteadlikkus.
- Küsi tagasipeegeldust. Mõnikord aitab, kui sõber või pereliige valib enda meelest parimad pildid. Tihti üllatud, millised nad valivad.
- Tunnista: sa ei pea end alati “armastama” piltidel. Aga sa võid õppida vaatama iseennast vähem kriitiliselt ja rohkem leebelt.
Enesekriitika on inimlik, aga mitte alati objektiivne. Kui sa lased oma sisemisel kriitikul dikteerida, milline sa oled, võib see varjutada hetki, mis teiste jaoks on kaunid, loomulikud ja päris. Fotograafia ei ole ainult välimus – see on emotsioon, valgus, hetked, ja sinu lugu.
Usalda protsessi. Usalda silma, mis sind pildistab. Ja mis kõige olulisem – ära ole endaga karmim kui oleksid kellegi teisega.
