Jäin mõni aeg tagasi vaatama ühte vanat pildikausta. Seal oli foto minu enda esimesest neljajalgsest sõbrast. Pilt oli veidi udune, tehtud vana telefoniga kuskil päikeselaigus, kui koer oli juba eakas ja tema koon kergelt hallikaks tõmbunud. Tehnilises mõttes polnud see mingi meistriteos, aga minu jaoks on see üks väärtuslikumaid pilte maailmas.
Koeraomanikena teame me kõik seda valusat tõsiasja, mida igapäevaselt pigem unustada üritame: meie lemmikud ei ela igavesti. Nad tulevad meie ellu, õpetavad meile tingimusteta armastust, kohalolu ja rõõmu kõige lihtsamast jalutuskäigust. Ja siis, alati liiga kiiresti, nad lahkuvad.
Telefon on paksult lemmiklooma pilte täis, aga millised mälestused jäävad päriselt alles?
Tänapäeval on meie kõikide telefonigaleriid kiireid klõpse täis. Koer magamas diivanil, püherdamas lumes või jalutamas mööda randa.
Aga kui tihti jääb pildile teie kahe tõeline klapp ja side? Need hetked, kus te olete mõlemad kaadris (ei, ma ei mõtle kiireid “selfie-sid”). Pildid, kus on peal see soe ja usaldav pilk, millega ta sulle otsa vaatab, kui sa teda kõrva tagant sügad.
Koerte pildistamist ei tasu edasi lükata
Fotograafina kuulen tihti kõhklusi:
- “Ta ei püsi paigal”,
- “Tahaks enne, et ta õpiks paremini käsklusi”,
- “Ootame pigem suveni, kui muru on roheline”.
Tegelikult ei pea pildistama tulles koer olema täiuslikult kasvatatud modell. Parimad kaadrid sünnivad siis, kui koer saab olla lihtsalt koer: nuusutada, joosta, paitust nõuda ja sina saad oma sõbraga vabalt aega veeta.
Hea lemmiklooma fotograaf ei suru looma ebaloomulikku poosi. Minu töö fotograafina on luua rahulik ja turvaline keskkond ning püüda pildile see ehe emotsioon, mis teie vahel juba olemas on.
Kingitus iseendale tulevikuks
Kui me ühel päeval (mis on loodetavasti väga kaugel) oma lemmiku kaotame, ei tunne me puudust asjadest. Me tunneme puudust tema kohalolust, sammude krõbinast koridoris ja sellest soojast tundest, kui ta oma pea sulle põlvele toetab.
Kvaliteetne fotosessioon koeraga või mõne teise lemmikuga on viis aega peatada ja jäädvustada mälestusi päevaks, kui teda enam füüsiliselt kõrval ei ole, aga tema jälg sinu südames on endiselt sama suur.
Hea loomasõber! Võta täna oma sõbral tugevalt ümbert kinni, vii ta jalutama ja kui tunned, et tahaksid selle ühise peatüki oma elus ka kauniteks mälestusteks fotole jäädvustada, siis kirjuta mulle. Sest nii tema kui sina väärite seda mälestust.
